Varasügisest kevadeni... RÄÄTSAMATKAD pakuvad unustamatu elamuse käies seal, kus tavaliselt
ei käi ja olles seal, kuhu naljalt ei satu. Mitte tavapärased Kõrvemaa matkad,
vaid rabas ilma laudteel kõndimata, talvel ooside nõlvadel, millest saab
lumeräätsadega kerge vaevaga üles. Lumevaesel ajal – sügisel ja kevadel on räätsad imevahendid igal rabamatkal. Kõndija ei vaju ning rabapinnas ei saa kahjustada. Erakordne võimalus tutvuda huvitava rabaloodusega ning natuke õõtsuda õõtsikutel.
Räätsaretkede marsruudid siin!
Riietuse ja jalanõude info!
Hind:
3 tunnise räätsamatka hind sisaldab räätsasid, sääriseid, retkejuhti ning väikest einet | 10 inimest 4000.- / 3 tundi | lisatund | 300.- | lisainimene | 350.- |
AJALUGU ja TÄNAPÄEV  Veel 20.saj. algusest on teada, et Eestis on räätsade kasutamine olnud seotud heinateoga soos ja kevadtalvisel sügaval lumel liikumisega. Kuna heina pidi varutama parema puudumisel soost, siis kasutati tümal maal tennisereketit meenutavaid soorajasid – vitsvõrud, mille keskele oli tehtud väätidest jalaase.
Maailmas on tuntuimad räätsade kasutajad olnud Põhja-Euraasia rahvad ning Põhja-Ameerika indiaanlased. Kasutatud on neid kui liikumist kergendavaid vahendeid nii jahipidamisel kui niisama liikumisel ning lausa maadeavastamisel.
/Kõrvaloleval pildil on Põhja-Ameerika traditsioonilisi räätsasid imiteerivad Ojibwa räätsad/  Tänapäeval on traditsioonilised puust räätsad kallid ning vähem kasutusel, sest nad vajavad pidevat hooldamist ja lakkimist. Aktiivse sportliku liikumise tarvis on tööstus välja töötanud kerged plastikust ja metallist räätsad, mis on tugevad ning ei vaja suurt hooldamist pärast iga kasutamist. Künkliku või mägise maastiku tarvis on enamus
räätsadel all libisemist takistavad metallist hambad. Räätsandus on 80.aastate keskelt hakanud aktiivse puhkuse maastikul nii jõudsalt arenema, et tänapäeval peetakse lausa räätsajooksu võistlusi.
/Vasakpoolsel pildil üks näide tänapäeva räätsadest/
/Alumisel pildil näha võistlusmoment la Ciaspolada's/
Kel rohkem huvi, saab lugeda GoDiscoveri 5st numbrist (2006/4) artiklit "Taasavastatud vana - räätsad".
|