Kõrvemaa asub Põhja-Eestis Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaa piirimail ning on oma nime  saanud paljude „kõrve”-lõpuliste kohanimede järgi antud
maa-alal. Sõna „kõrb” või „kõrve” on iseenesest muinasaegne
nimi, mis tähendas põlismetsa või -laant. Geograafiamagister Jakob Kents 
on Kõrvemaa nn ristiisa, kuna just tema võttis selle nime ametlikult
kasutusele 1930.a. Kõrvemaad hakati kutsuma ka Eestimaa Šveitsiks, kuna siinsele loodusele on iseloomulikud pärast mandrijää taandumist tekkinud oosid ehk „mäed” ja paljud väikevoored, lisaks arvukalt järvi, soid ja rabasid metsade keskel.

Kõrvemaa maastikukaitseala koosneb Kõrvemaa ja Põhja-Kõrvemaa
aladest. Piirkond pakub nii loodus- ja kultuurihvilistele kui ka sportlikuma hasardi otsijatele piisavalt tegevust. Tänasel päeval on ligi 13 000 ha suurune Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala suuresti asustamata ja olnud kaitse all 1991.aastast, millele eelnes 40.a. pikkune Nõukogude Liidu armee
polügooniks olemise aeg. Pindalalt oli polügoon ca 36 000 ha, mille sunniviisiliselt loovutasid üle
300 talu. Talukohti tunneb täna maastikul ära veel vaid vanade õuna- või kreegipuude järgi.

Samas leidub siin palju matkaradasid, mille hooldajaks on RMK. Radasid on 6-36 km pikkuseid koos ettevalmistatud lõkke- ja telkimisaladega. Kui olete esmakordselt Põhja-Kõrvemaale minemas, siis tutvuge kaartide ja võimalustega nt RMK Põhja-Eesti puhkeala  lehelt ja järgige juhiseid looduses liikujale.

Tuntumad kohad Põhja-Kõrvemaal on Jussi nõmm ja järved, Paukjärv, Venemäe vaatetorn, Järvi järved, Kõnnu Suursoo laudrada, Oru "sild" jne. Lõunapoolse Kõrvemaa vaatamisväärsused on nt Kakerdaja raba laudrajaga, Valgehobusemägi, Nelijärve järved, Jäneda-Aegviidu oos ja Siniallikad.